Where do you come from?

Täiesti uues linnas, peres, koolis, trennis käies on ilmselgelt on üks kõige sagedami minult küsitavatest küsimustest "Where do you come from?".
Kui Eestis elades on mulle viimasel ajal isegi mulje jäänud, et meie väike riik kogub Euroopas aina kuulsust, siis minu ekslik arvamus sai siin (väga) kiiresti ümber lükatud. Vastates sellele küsimusele - "I come from Estonia, Estland", kuuleb tavaliselt lihtsalt 10 sekundit vaikust, sest nad ei taha esialgu tunnistada, et nad meist midagi ei tea :). Iga päev lisandub inimesi, kes seda mulle veel ja veel kinnitavad - meist ei tea 95% kohalikest põhimõtteliselt mitte midagi!

Mult on küsitud:
"Is Estonia a country or a city?"
"Do you speak English there?"
"Do you speak Russian there?"
"Estland??? Do you mean Iceland?"
"Do you have banks in Estonia?"
"Do you have insurance in Estonia?"
"Do you know what joghurt is?"
"Wait, I KNOW!!! The capital is Riga, right!?"

45 päeva möödas!

Eestis iga hommik koolibussiga kooli sõites unistasin alati oma autost. Meeletult mõnus tundus

idee sellest, kuidas ma saan hommikul rahulikult autosse istuda ja kooli sõita. Auto-unistus

pidevalt mõtetes, ei jäänud aga ikkagi midagi muud üle kui päevast-päeva selle sama koolibussi peale minna.
Nüüd on aga minu arvamus koolibussist täiesti muutunud. Iga päev 14km rattaga kooli sõites hakkad tahes-tahtmata igasugusest mugavast transpordist puudust tundma. Olgu see siis buss, tramm, troll, auto, roller või kasvõi vanuritele mõeldud elektri-jalgratas - oleksin ma meeletult õnnelik, kui mul selline luksus kasutada oleks! Kui ma aga siin bussiga kooli tahaks minna, siis peaksin ma selle eest maksma kuus rohkem kui 100€. Seega ei jää mul kahjuks või õnneks muud üle kui iga hommik 45 minutit vastutuult vändata ja kooli jõudes juba väsinud olla :). Samas on ka palju hullemaid juhtumeid, nimelt mu kooliõde peab sõitma iga päev kokku lausa 60km! Tunnen talle tõsiselt kaasa...

10.09 Iga laupäev on Hollandis suur jalgpalli-päev, kus enamustel klubidel (olenemata tasemest või vanusest) on omavahelised mängud. Seega kui mõnel perel juhtub olema palju lapsi kes käivad jalgpalli trennis, siis on nende vanemate laupäevad tihti sisustatud hommikust õhtuni jalgpalliga.
Mul oli tol laupäeval Olympia (7nda meeskonna) eest mu esimene mäng. Mängisime meie linna kolmanda meeskonna vastu ja kuigi ma eriline tegija oma meeskonnas üldiselt ei ole siis suutsin ma isegi värava lüüa. Mängu me küll kaotasime aga ma jäin igatahes rahule, positiivne algus :)

14.09 Kuna kolmapäeviti algab minu ja ühe koolivenna Chris'i koolipäev alles 10:45, siis sõidame me kooli tavalise suure grupi asemel ainult kahekesi. Too kolmapäev oli aga pisut eriline. Nimelt jõudsime just Hasseltist välja sõita kui avastasin, et mu ratta tagumine rehv on katki :). Õnneks hakkasime me hommikul veidi varem liikuma ning meil oli aega tagasi kõndida.Sel päeval kogesin enda jaoks esmakordselt väike-linna eeliseid. Kõndisime Hasselti ainukesse ratta-parandusse ja andsin ratta parandusse. Mul ei läinud kauem kui 1 minut, kui ma juba uue rattaga uuesti kooliteed alustasin. Ilma mingeid pabereid täitmata anti mulle päevaks uus jalgratas, mis oli kusjuures uhkem kui minu enda oma :). Sellist asja ilmselt Tallinnas ei juhtuks. Hasseltis aga kõik tunnevad ja usaldavad

üksteist, see on sellistes olukordades hästi mõnus.

16.09 Mu perel oli hästi armas koer "Laika". Kui mina siia jõudsin, siis oli ta juba 11 aastane,

ning perele hästi lähedane. Ta oli aga juba üsna kaua haige olnud ning tol reedel otsustati ta magama panna. Aga nüüd oleme me päris palju mööda hollandit igasuguseid kutsikaid külastanud ja oktoobri keskel tuleb meile siis uus kutsikas (kes näeb välja suht-koht samasugune nagu Laika :)).

17.09 Laupäeval oli Argentiinast tulnud vahetusõpilase René sünnipäev, ning ta kutsus meid

kõiki (vahetusõpilasi) endale Rotterdami lähedale külla. Minu jaoks oli tripp MEELETULT pikk. Esiteks pidin võtma bussi Zwollesse,

siis rongi Amersfoorti (seal sain Aurore'ga kokku), edasi rong Rotterdami (seal saime Benoitiga kokku), edasi metroo Hoogvliet'i ja sealt veel bussiga 20minutit René majani. Õnneks sünnipäev oli täitsa fun. Vähemalt sai korralikult süüa, siis ma olin igatahes rahul :D.

Amersfoortis rongi oodates küsisin ma enda kõrval istuvalt täiesti võõralt tüdrukult, et mida tähendab rongi-aegade tablool kirjas olev "Vertrekking". Ta vastas, et see tähendab väljuvaid aegu (Eestis oleks arvatavasti selle koha peal vestlus juba üsna lõpufaasis olnud). Järgmisena küsis ta mult aga kust ma tulen ja meie 10 minutit vestlust lõppes sellega, et ta kutsus mind enda kodulinna külastama ja me suhtleme siiamaani. - See on täpselt see, mida ma tahtsin Hollandisse tulles kogeda. Seda, kuidas inimesed on ka võõrastega avatud ja sõbralikud. Seda Eestis kahjuks eriti ei näe :)
____

Nagu väga paljud inimesed, siis teadsin ka mina enne Hollandisse jõudmist siinsetest kuulsatest "puu-kingadest" (hollandi keeles "Klompen"). Teades millised need välja näevad olin ma kindel, et need on preaguseks lihtsalt üks ajalooline ese mida kasutatakse äärmisel juhul ehk oma kodu

taga-aias paari meetri kõndimiseks. Minu suureks, väga suureks üllatuseks näen ma inimesi nendega tänaval, baaris, rollerijuhi ja isegi mõne teetöölise jalas! Ma poleks elusees osanud arvata, et keegi nendega kõndidagi suudab :D!

Euifeest ja esimene koolipäev

Viimasest postitusest on möödas 2 nädalat ja vahepeal on päris palju uut ja huvitavat toimunud.

Kuna mitmed on küsinud, siis kirjutan siia ka oma aadressi - Haarspit 5, Hasselt, Overijssel, The Netherlands, 8061MN.
Hollandis kasutan tel. numbrit: +31648587171.

Mõnda aega tagasi käisin siin esimeses jalgpalli trennis. Mängin klubis Olympia'28 ning selle
klubi seitsmendas meeskonnas (kokku on neid siin vist umbes 10). Mõned Tiemeni (mu venna) sõbrad mängivad ka seal klubis ning sain nendega juba enne trenni tuttavaks. Enamus
meeskonnakaaslased on umbes 20 aastased. Kui küsisin Tiemenilt, et kui hästi nad mängivad siis sain vastuseks umbes, et "Well, they like to drink a lot of beer and sometimes they also play soccer." :)

Läksin siis trenni. Tuli välja, et pooled neist juba teadsid mind ja teistega tutvusin siis kohapeal. Ilm oli algul päris okei, kuid samal hetkel kui kõik väljakule jõudsid hakkas hetkega nii tugevat padukat sadama, et kõik
olid umbes 10 sekundiga täiesti ligemärjad. - Ma ei mäleta, et ma Eestis kunagi nii tugevat vihma oleks näinud. Vihm jäi aga juba paari minuti pärast järele - see on siin nii tavaline, aga vahest ajab üsna närvi kui lähed päikselise ilmaga t-särgi väel välja ja siis oled järgmine hetk läbimärg. Nii on siin peaaegu iga päev :D.

Meeskond mängis aga päris normaalselt ja mind võeti täitsa positiivselt vastu. Trenni ajast
veetsin mina aga umbes 15 minutit väljaku kõrval olevas metsas, kuna ma suutsin palli sinna

lüüa ja see oli päris korralik džungel... Riietusruumi tagasi jõudes oli täpselt nii nagu Tiemen mulle ütles - pooled mängijad võtsid

oma spordikotist õlled välja :D.

Edasi ööbisin ma mitmed ööd oma Vanema venna Rik'i (ja ta naise Hanneke) juures Genemuidenis. Nagu ma eelmises postituses kirjeldasin, siis on selles linnas pooled inimesed väga sügavalt usklikud (Rik plaanib sealt selle pärast ära kolida :)). Huvi pärast külastasin siis sealse sügava usuga kirikut. Eelnevalt olin neid inimesi vaid tänaval kohanud. Alati üleni mustas, naistel alati pikad seelikud, kõigil pikad juuksed ja alati hästi korralikud kuid näoilmed on tõsised.
Riietasin siis pühapäeva päeval ennast ka üleni musta, võtsin ratta ning sõitsin kirikusse. Kui ülejäänud Holland kasutab pidevalt rattaid, siis minu üllatuseks minnakse sinna kirikusse vaid autodega või jala! Kiriku ette jõudes hakkasin natuke pabistama, sest kõik olid ülikondades või kleitides ja surmtõsiste nägudega. Läksin aga ikkagi sisse ja istusin üsna taha ritta.

See oli suur kirik, ning totaalselt rahvast täis. Istudes tundsin end hetkega VÄGA ebameeldivalt. Ma ei tea täpselt miks aga sealne aura oli kuidagi tavalisest kirikust nii erinev - täpsemalt öeldes nii

masendav ja tõsine. Tavalise kirikuga erines meeletult juba see, et kirikupea oli kogu rahvast umbes 3 meetrit kõrgemal astmel.

Kirikus, kus minu pere käib on see umbes pool meetrit :)...
Igatahes, kui kirikupea palvet lugema hakkas siis ma sain aru miks seal kõik nii masendav tundus. Nimelt toimus kogu teenistus (2.5h!!) õudusfilmi hääletoonil - võimalikult madal, monotoonne,

kajav ja õõvastav. Kogu teenistuse ajal kuulsin ma pidevalt sõnu nagu - põrgu,

surm, must öö ja surnud inimesed. Mul on ausalt öeldes hea meel, et ma kõigest aru ei saanud :D. See oli igatahes palju jubedam kui ma ette kujutasin. Oma siinse perega nende usust rääkides saan ma nende usu põhjusest isegi väga hästi aru, jumal on neile nagu positiivne jõud elus (nendega on hästi mõnus ja vaba kõigist sellistest teemadest rääkida). Selles Genemui

deni kirkus käivatest inimestest on mul aga kohati kahju. Isegi kui ma üritan, siis ma ei suuda mõista miks peab oma elu siduma millegi nii negatiivse ja nende elu piiravaga... Istusin terve aeg liikumatult, ning teenistuse lõppedes lahkusin kiirel sammul :).

Kuna Rik'i ja ta naist Hanneke't väga huvitas, siis ma tegin ühel õhtul neile Eesti toitu -

kartuliputru hakklihakastmega. Kuigi see on mu lemmik toit, siis

polnud ma varem seda ise kunagi teinud :). Kõigi üllatuseks tuli see aga isegi päris hea välja. Hanneke lubas seda oma sünnipäeval lausa kõigile külalistele teha :)!

Eelmisel esmaspäeval (29.09) algas Hasseltis Euifeest (otsetõlkes - Heinapidu). Euifeest on traditsioon ammusest ajast, kus pidutsetakse nädal aega järjest et tähistada head põllu-saaki (päris hea põhjus minu arust...). Kolmapäeval tulid mu host-vanemad tagasi ja mina läksin ka

Genemuidenist Hasseltisse. Kolmapäevast reedeni oli iga päev ühes suures-suures telgis pidu. Mõnel päeval oli seal isegi mingi kuulus DJ Hollandi raadiost, siis oli päris hea muusika.
Enamus poisid tantsivad siin koguaeg jumpstyle'i, seda on mega-naljakas vaadata :D.

Laupäeval (3.09) käisime paljude (umbes 20) YFU õpilasega

Amsterdamis. Enamasti liikusime

me 4kesi Aurore, Sziszi ja

Benoitiga koos, aga päris fun oli. Võtsime asja spontaanselt ja kõndisime ilma mingi kaardita lihtsalt suvalises suunas, kuhu poole tee huvitavam tundus ja vaatasime ringi. Kuigi ma olen viimastel aastatel väga palju kordi Hollandis käinud, siis Amsterdami pole väga kaua sattunud. See linn on ikka uskumatult lahe, tahaks seal kunagi mõne aasta elada :).

Täna (5.09) oli mu ESIMENE KOOLIPÄEV! Mu kooliks on siis Greijdanus College Zwolle linnas, ning ma õpin tasemel VWO5. VWO5 on kõige kõrgem tase, ning mu klassikaaslased on vanuses 16-17 :).
Tutvusin eile oma naabritüdruku Berdien'iga, kes käib minuga samas koolis ja vanuseastmes, ning tema lubas mulle mu esimesel koolipäeval abiks olla. Kuna Hasseltist läheb igal hommikul Greijdanusesse umbes 40 õpilast(väiksemad ja suuremad õpilased), siis on kokku lepitud, et alati kogunetakse kell 8 hommikul ühe poe ees ning alustatakse sõitu kõik koos. Täna saime poe ees kokku kell 1, tutvusin kõigiga ning alustasime sõitu (seekord u 8kesi, ainult VWO5 õpilased). Ma pean tunnistama, et 14km rattaga sõitmist lihtsalt selleks, et kooli jõuda tundub praegu päris karmina :D. Terve tee rääkisime oma uute koolikaaslastega juttu (nad on hästi sõbralikud ja uudishimulikud) ja kiires tempos jõudsime juba 1:40 kooli.
Minu koolis käib Rocca 700 asemel kokku 2200 õpilast ja koolimaja on päris suur. Iga koridor näeb hetkel mu jaoks täpselt ühesugune välja ja teiste abita oleks ma kindlasti kooli peal ära eksinud. Sain ühelt toredalt õpetajalt, kes mind terve aasta abistama hakkab, oma tunniplaani. See on tõsiselt parim tunniplaan mis mul kunagi olnud on - iga reede on mul vaba päev! :D
Aktusel räägiti sama juttu nagu Eestiski iga aasta, ning lisaks sellele tutvustati ka mind. Pidin siis püsti tõusma ja lehvitama, ilmselgelt hakkasid kõik siis omavahel sosistama ja natuke awkward

oli aga mis seal ikka - RaM'is oleks ilmselt sama :).

Hollandis on kõikidel õpilastel suur osa tundidest valikulised ning kõikidel seega erinevad tunniplaanid. Minu tunnid on - Hollandi keel, Inglise keel, Ajalugu, Matemaatika, Kultuur, Sport, Kunst, Religioon ja veel üks Sport (rohkem teooria jms).
Peale aktust ootasime pikalt järjekorras, võtsime raamatud ja sõitsime tagasi Hasseltisse.
Tagasiteel rääkisime üsna palju nende usust. Mulle hullult meeldib sellel teemal nendega rääkida, sest need vestlused kujunevad alati huvitavaks. Mina näen paljusid asju täiesti teistmoodi ja neil on samuti huvitav kuulata mida mida arvan, sest kogu nende senine suhtlusringkond arvab sellest teemast täpselt nii nagu nemadki - nüüd kuuleb minu suust aga midagi nende jaoks täiesti uut. "Win-win situation", nagu meie kuulus õp. Heigo on öelnud :).

Mu igapäevane transpordivahend :) -

Homme on mul esimene täis-pikk koolipäev (9:00 - 16:00). Loodan, et pean vastu :).