Aitäh teile, mu kallid sõbrad

12. august oli üks uskumatult tihe päev. Tuli pakkida ja igast asju osta ja viimaseid asjaajamisi teha. Sellest oli mul kahju, oleks võinud kõik ammu ära teha ja viimased päevad sõpradega veeta, aga nii ta läks. Õhtuks leppisime emaga kokku, et lähme Muuseumi restorani sööma. Hilisemaks plaane polnud, rääkisime ainult Kevini, Aldari ja mõnega veel, et ehk teeme midagi mõnusat.
Varasemalt aimasin, et äkki mulle tehakse mingi väike pidu või midagi, ning arvasin siis, et sööma mineku asemel viibki ema mind äkki hoopis peole!?
Tee peal oli juba jõudnud siuke väike ärevus sisse tulla, et mis nüüd küll juhtuma hakkab. Tegelikult läks aga nii, et kõndisime emaga rahulikult
Muuesumisse ja istusime maha ning hakkasime sööma. Mõtlesin, et nojah ju ma siis eksisin.. Peale söömist aga pani ema mulle pähe ujumisprillid (millest midagi läbi ei näinud). Siis jooksin teda usaldades paar sammu edasi, ning istusin autosse.
Autos olid kõik inimesed lihtsalt vait ja muss oli suht põhjas :D. Teatud põhjustel sain ma aga umbes poole tee peal aru kes minuga koos autos viibivad, see selleks.. Kohale jõudes tehti mulle algul selgeks, et me oleme Sauelt mingi 15 min veel kaugemal - mõtlesin, et väga huvitav.. Siia küll keegi ei viitsiks tulla :D. Kui prillid ära võeti siis olime siiski Pirital, Kaia kodus. Uksest sisenedes ootas mind 7 heaaad sõpra, armsate plakatitega ja puha :).

Kallistasime ja istusime ja rääkisime juttu mingi 15minti kuni järsku oli ukse taga veel kuskil 20 inimest, ma ei saand hetkeks midagi aru :D aga tuli välja, et see oligi üllatuse teine (kolmas/neljas) osa ja nad ootasid kõik Kaia maja (loe: villa) teisel korrusel - haigelt lahe :)! AITÄH KÕIGILE KES TULID!
Siis sai kõigiga uuesti kallistatud ja räägitud ja igast muud pulli tehtud - lõpuks mängisime mitu tundi "I've never"-it ja kell hakkas pool 4 saama. Mul läks päris kiireks, kuna kodus panin omale kella neljaks äratuse :D. Õnneks Gertrud viis mu autoga linna ja oma tuppa jõudes hakkas täpselt äratuskell helisema - mmmmõnus.
Käisin kiiresti pesus ja toppisin viimased asjad kotti ja oligi juba minek. Muidugi helistati mulle vahepeal YFUst, et kõik teised on ammu kohal ja nad ootavad minu järel :D aga ma läksin omas tempos... Kohale jõudes olid sõbrad (kes Haaberstist ja kes otse Piritalt) juba mind lennujaamas ootamas - kõigil väga uimased magamata näod peas, aga siiski KOHAL!
Järjekord oli massiivne, õnneks ma olin nii tark ja tegin onlines check-ini ära. Siis seisime tuimade nägudega kõik lennujaama nurgas ja ootasime viimast hetke kuni ma ära pidin minema.Tundus juba, et seekord pääseb ilma pisarateta, kuid viimasel kallistamisel tulid need ka vist kõigil ikkagi ära :). Lisaks teistele, sain veel viimaseks kingiks kõige armsama raamatu ever (pildil), aiäh kõigile neile ka kes sinna kirjutasid :)!

Muideks, olen nüüd (tegelikult juba mitu päeva, aga uskumatult tihe graafik on olnud) ilusti Hollandis kohal ja järgmise postituse teengi juba sellest...