45 päeva möödas!

Eestis iga hommik koolibussiga kooli sõites unistasin alati oma autost. Meeletult mõnus tundus

idee sellest, kuidas ma saan hommikul rahulikult autosse istuda ja kooli sõita. Auto-unistus

pidevalt mõtetes, ei jäänud aga ikkagi midagi muud üle kui päevast-päeva selle sama koolibussi peale minna.
Nüüd on aga minu arvamus koolibussist täiesti muutunud. Iga päev 14km rattaga kooli sõites hakkad tahes-tahtmata igasugusest mugavast transpordist puudust tundma. Olgu see siis buss, tramm, troll, auto, roller või kasvõi vanuritele mõeldud elektri-jalgratas - oleksin ma meeletult õnnelik, kui mul selline luksus kasutada oleks! Kui ma aga siin bussiga kooli tahaks minna, siis peaksin ma selle eest maksma kuus rohkem kui 100€. Seega ei jää mul kahjuks või õnneks muud üle kui iga hommik 45 minutit vastutuult vändata ja kooli jõudes juba väsinud olla :). Samas on ka palju hullemaid juhtumeid, nimelt mu kooliõde peab sõitma iga päev kokku lausa 60km! Tunnen talle tõsiselt kaasa...

10.09 Iga laupäev on Hollandis suur jalgpalli-päev, kus enamustel klubidel (olenemata tasemest või vanusest) on omavahelised mängud. Seega kui mõnel perel juhtub olema palju lapsi kes käivad jalgpalli trennis, siis on nende vanemate laupäevad tihti sisustatud hommikust õhtuni jalgpalliga.
Mul oli tol laupäeval Olympia (7nda meeskonna) eest mu esimene mäng. Mängisime meie linna kolmanda meeskonna vastu ja kuigi ma eriline tegija oma meeskonnas üldiselt ei ole siis suutsin ma isegi värava lüüa. Mängu me küll kaotasime aga ma jäin igatahes rahule, positiivne algus :)

14.09 Kuna kolmapäeviti algab minu ja ühe koolivenna Chris'i koolipäev alles 10:45, siis sõidame me kooli tavalise suure grupi asemel ainult kahekesi. Too kolmapäev oli aga pisut eriline. Nimelt jõudsime just Hasseltist välja sõita kui avastasin, et mu ratta tagumine rehv on katki :). Õnneks hakkasime me hommikul veidi varem liikuma ning meil oli aega tagasi kõndida.Sel päeval kogesin enda jaoks esmakordselt väike-linna eeliseid. Kõndisime Hasselti ainukesse ratta-parandusse ja andsin ratta parandusse. Mul ei läinud kauem kui 1 minut, kui ma juba uue rattaga uuesti kooliteed alustasin. Ilma mingeid pabereid täitmata anti mulle päevaks uus jalgratas, mis oli kusjuures uhkem kui minu enda oma :). Sellist asja ilmselt Tallinnas ei juhtuks. Hasseltis aga kõik tunnevad ja usaldavad

üksteist, see on sellistes olukordades hästi mõnus.

16.09 Mu perel oli hästi armas koer "Laika". Kui mina siia jõudsin, siis oli ta juba 11 aastane,

ning perele hästi lähedane. Ta oli aga juba üsna kaua haige olnud ning tol reedel otsustati ta magama panna. Aga nüüd oleme me päris palju mööda hollandit igasuguseid kutsikaid külastanud ja oktoobri keskel tuleb meile siis uus kutsikas (kes näeb välja suht-koht samasugune nagu Laika :)).

17.09 Laupäeval oli Argentiinast tulnud vahetusõpilase René sünnipäev, ning ta kutsus meid

kõiki (vahetusõpilasi) endale Rotterdami lähedale külla. Minu jaoks oli tripp MEELETULT pikk. Esiteks pidin võtma bussi Zwollesse,

siis rongi Amersfoorti (seal sain Aurore'ga kokku), edasi rong Rotterdami (seal saime Benoitiga kokku), edasi metroo Hoogvliet'i ja sealt veel bussiga 20minutit René majani. Õnneks sünnipäev oli täitsa fun. Vähemalt sai korralikult süüa, siis ma olin igatahes rahul :D.

Amersfoortis rongi oodates küsisin ma enda kõrval istuvalt täiesti võõralt tüdrukult, et mida tähendab rongi-aegade tablool kirjas olev "Vertrekking". Ta vastas, et see tähendab väljuvaid aegu (Eestis oleks arvatavasti selle koha peal vestlus juba üsna lõpufaasis olnud). Järgmisena küsis ta mult aga kust ma tulen ja meie 10 minutit vestlust lõppes sellega, et ta kutsus mind enda kodulinna külastama ja me suhtleme siiamaani. - See on täpselt see, mida ma tahtsin Hollandisse tulles kogeda. Seda, kuidas inimesed on ka võõrastega avatud ja sõbralikud. Seda Eestis kahjuks eriti ei näe :)
____

Nagu väga paljud inimesed, siis teadsin ka mina enne Hollandisse jõudmist siinsetest kuulsatest "puu-kingadest" (hollandi keeles "Klompen"). Teades millised need välja näevad olin ma kindel, et need on preaguseks lihtsalt üks ajalooline ese mida kasutatakse äärmisel juhul ehk oma kodu

taga-aias paari meetri kõndimiseks. Minu suureks, väga suureks üllatuseks näen ma inimesi nendega tänaval, baaris, rollerijuhi ja isegi mõne teetöölise jalas! Ma poleks elusees osanud arvata, et keegi nendega kõndidagi suudab :D!