Pool vahetusaastat juba läbi!

Kui keegi teile ütleb, et kavatseb terveks "aastaks" ära minna siis on ilmselt kõigil esimene mure, et miks nii kauaks? Ka mulle tundus enne Hollandisse tulekut ning ka esimese kohaloldud 4 kuu jooksul see aasta väga pikana. Nimelt esimene pool aastast möödub oodates jõule ja aastavahetust. Kui see on aga kätte jõudnud, siis järgmine etapp mis ees ootab on ju juba (päris)koju tagasiminek. Ilmselt ongi enamus vahetusõpilasi (VÕPe) hakanud nüüd tagasi minekut kartma & samal ajal ootama täpselt nagu mina. Mõte, et varsti peab vana elu juurde tagasi minema käib nüüd tahest tahtmata iga päev vähemalt korra peast läbi. Samas on see ka hea meeldetuletus, et peab igat päeva nautima :).

Vahepeal on palju asju toimunud (nagu ka kuid möödunud). Eelmise aasta lõpus toimunud keeletest läks väga-väga hästi. Keelte sarnasuste tõttu tegid selle kõige paremini muidugi Saksamaalt ja Belgiast tulnud VÕPid, kuid võib vist öelda et peale neid olid mu tulemused ühed parimatest! Lugemise ja kuulamise ülesannete eest "uitstekend" ehk väljapaistev ning rääkimise ja kirjutamise eest "heel goed" ehk väga hea. Paljud küsivad mult, et kuidas ma selle keele nii kiiresti selgeks sain. Ausalt öeldes ma ei teegi midagi, lihtsalt räägin inimestega võimalikult palju ja nii ta vaikselt tuleb. Kodus meeleheitlikult ülesandeid täites ja sõnu tuupides oleks ehk veelgi paremad tulemused saanud aga ma olen pigem selle esimese meetodi pooldaja :).

Jõulude ajal veensid kohalikud sõbrad mind endale need kuulsad Hollandi "klompenid" ehk puukingad ostma. Kui enamus Hollandist on need omale jalga panemise asemel nüüd kuskile kaunistuseks sättinud, siis Hasseltis on need veel paljudel pidevas kasutuses.
Vana traditsiooni auks peetakse iga aasta jõuludel meie regioonis "Klompenrace". Samal õhtul kui mina oma uhked jalanõud kätte sain tegime ka meie oma seltskonnaga seal ilusti kaasa. See on üritus, kus osalejad panevad end huvitavamalt riidesse, võtavad õlled kätte ja siis jooksevad puukingadel 2 kilomeetrit läbi linna!
Kuna ma kuulsin lugusid kuidas järgmisel päeval keegi enam valu tõttu kõndida ei suuda, siis otsustasime me oma klompenid seest ära pehmendada. Ja sellest oli õnneks abi, jõudsime õnnelikult ja üsna väsinuna lõpuni :).

Aastavahetuse päeval läksime kogu seltskonnaga ühe Tiemeni hea sõbranna Mirthe poole. Nagu meie regioonis tavaks, veedeti kogu päev (minu jaoks) uutmoodi ilutulestikku lastes. Esialgu tundus see nende enda valmistatud ilutulestik üsna ohtlik, kuid lõpuks lasin ise ka ikka korra ära. Vanaastaõhtu möödus aga õnneks ikka korralikult pidutsedes nagu Eestiski tavaks :).

Lisan siia alla siis video sellest nö ilutulestikust, pildid oma puukingadest, klompenraceist, igapäevasest koolitoidust, vennast jms :) -